SIHTASUTUS PRO NARVA PÕHIKIRI

I Üldsätted

1.1. Sihtasutus Pro Narva (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik
1.2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Pro Narva.
1.3. Sihtasutuse asukohaks on Narva linn.
1.4. Sihtasutuse eesmärgiks on Narva linna igakülgse arengu toetamine ning ajaloolise pärandi säilitamine.
1.5. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus algatab või osaleb Narva linna arengu seisukohalt olulistes projektides või finantseerib neid.
1.6. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.7. Sihtasutus ei või jagada oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.

II Sihtasutuse juhtimine
Juhatus

2.1. Sihtasutuse juhtivaks ning esindavaks organiks on ühest või mitmest liikmest koosnev juhatus. Juhatuse liikmete täpse arvu määrab kindlaks Sihtasutuse nõukogu iga uue juhatuse ametisse määramisel.
2.2. Juhatus määratakse ametisse kolmeks aastaks.
2.3. Juhatuse liikmed esindavad Sihtasutust ühiselt.
2.4. Juhatuse liikmeks ei või määrata lisaks seaduses sätestatud kitsendustele isikut, kes on Sihtasutuse juhatuse või muu organi koosseisust enne tähtaega tagasi kutsutud või vabastatud süülise käitumise tõttu Sihtasutuse juhatuse algatusel töölt Sihtasutuses või kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo toimepanemises.
2.5. Juhatuse volituste kehtimise ajal võib nõukogu juhatuse koosseisus muudatusi teha ainult juhatuse ametissemääramise otsuses toodud juhatuse liikmete arvu piires.
2.6. Juhatuse liikme võib Sihtasutuse nõukogu tagasi kutsuda igal ajal, sõltumata põhjusest. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nimetatud lepingu sõlmib ja lõpetab juhatuse liikmega nõukogu esimees.
2.7. Juhatuse liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra määrab nõukogu juhatuse ametissemääramisel ja juhatus võib seda muuta sõltuvalt Sihtasutuse majanduslikust olukorrast.
2.8. Sihtasutuse juhatuse ülesanneteks on muuhulgas:
2.8.1. Sihtasutuse nimel läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise korraldamine;
2.8.2. Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu otsuste elluviimiseks vajalike töökohtade struktuuri ja ametijuhiste väljatöötamine ja kehtestamine, vajalike töötajate tööle võtmine ja vabastamine ning nende töö tasustamise tingimuste kehtestamine;
2.8.3. Sihtasutuse raamatupidamise korraldamine;
2.8.4. Sihtasutuse poolt toetuse jaotamiseks korraldatud avalikele konkurssidele laekunud avalduste ja muude abitaotluste vastuvõtmine ja registreerimine;
2.8.5. Sihtasutuse eelarve piires fondi vahendite kasutamise ja käsutamise üle otsustamine.
2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatus on kohustatud teatama viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest nõukogule.

Nõukogu

2.10. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle.
2.11. Nõukogu koosseisu kuuluvad kõik Sihtasutuse asutajad.
2.12. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
2.13. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 5 aastat.
2.14. Esimene Sihtasutuse nõukogu määratakse ametisse Sihtasutuse asutamisel asutajate poolt. Nõukogu liikmete volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel või tagasikutsumisel määrab nõukogu sihtasutuse asutajad.
2.15. Nõukogu liikmeks ei või lisaks seaduses sätestatud isikutele valida isikuid, kes on Sihtasutuse juhatuse või muu organi koosseisust enne tähtaega tagasi kutsutud või vabastatud süülise käitumise tõttu Sihtasutuse juhatuse algatusel töölt Sihtasutuses või kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo toimepanemises.
2.16. Sihtasutuse nõukogu liikme amet on auamet. Nõukogu liikmetele makstakse tasu ainult konkreetsete tööülesannete täitmise eest Sihtasutuse projektide ja programmide raames. Tasu maksmise ja selle suuruse üle otsustab nõukogu. Juhul kui Sihtasutuse majanduslik olukord seda võimaldab, võib Sihtasutuse juhatuse poolt kehtestatud korras nõukogu liikmetele hüvitada ka kulutused, mis tekivad seoses nende osalemisega nõukogu koosolekutel.
2.17. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige, teatades sellest nõukogu liikmetele vähemalt 7 kalendripäeva ette. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
2.18. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
2.19. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.
2.20. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
2.21. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
2.22. Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekust osavõtjate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. Põhikirja muutmine ja Sihtasutuse lõpetamine otsustatakse 2/3 koosseisulise häälteenamusega, eelarve kinnitatakse 2/3 koosolekust osavõtjate häälteenamusega.
2.23. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
2.24. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
2.25. Sihtasutuse nõukogu pädevuses on muuhulgas:
2.25.1. Sihtasutuse aastaaruande ja eelarve kinnitamine;
2.25.2. Sihtasutuse põhikirja muutmise, Sihtasutuse lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise üle otsustamine;
2.25.3. juhatusele Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehingu tegemiseks nõusoleku andmine;
2.25.4. Sihtasutuse tegevuse strateegia ja tegevuse eelisarengusuunitluste määramine, projektide ja programmide täitmise jälgimine;
2.25.5. juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine.

III Sihtasutuse vara

3.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest vahenditest, muudest annetustest, kingitustest, pärandustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti Sihtasutuse muust tulust.
3.2. Sihtasutuse vara ja tulusid kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara kasutajaks ja käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus.
3.3. Sihtasutusele üle antava vara võtab vastu ja korraldab selle üle arvepidamise Sihtasutuse juhatus nõukogu poolt kehtestatud korras.
3.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada sihtasutuse nimel peale Sihtasutuse registreerimist.
3.5. Sihtasutusele üleantud rahalised vahendid kantakse üle Sihtasutuse pangakontole. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Sihtasutuse Juhatus oma allkirjaga.

IV Raamatupidamine ja kontroll

4.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus.
4.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
4.3. Sihtasutuse audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab nõukogu iga aasta üheks aastaks koos aastaaruande kinnitamisega.
4.4. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
4.5. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.
4.6. Nõukogu esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust.
4.7. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
4.8. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra.
4.9. Nõukogu võib audiitori nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

V Sihtasutuse põhikirja muutmise kord

5.1. Pärast Sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmist võib nõukogu põhikirja muuta seaduses sätestatud alustel ja korras.
5.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel.

VI Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

6.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub Sihtasutuse nõukogu otsusel Sihtasutuse eesmärgi saavutamisel, juhul, kui Sihtasutuse tegevus ei vasta Sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele või kui Sihtasutus on kaotanud oma otstarbe Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses sätestatud korras. Asutajatel ei ole õigust sihtasutust lõpetada.
6.2. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.
6.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada Sihtasutuse sundlõpetamist.
6.4. Sihtasutuse likvideerimisel lähevad allesjäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
6.5. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed.
6.6. Nõukogu otsusega võib sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale. Sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.

Põhikiri on kinnitatud Sihtasutus Pro Narva asutamisotsusega 23.01.2002. a.