Seda, et Narva on linn Eesti idapiiril, teavad kõik. Kui palju aga teatakse, et tegelikult on olemas kaks Narvat? Üks on tänane Narva, nõukogude aastatel ehitatud silikaadist ja betoonist linn, teine barokse linnasüdamega Vana-Narva, mille hävitas Teine maailmasõda ja sõja järel Narvat ümber kujundanud sõja võitja.

Need kaks Narvat pole absoluutselt lahutatud. Mineviku hiilgust meenutab Inglise vabrikuarhitektuuri pärl - Kreenholmi manufaktuuri kompleks, hoolimata Moskva vastuseisust suudeti pärast sõda taastada Hermani kindlus ja ka üks väheseid säilinud Vana-Narva barokkarhitektuuri näiteid - Narva raekoda. Kõiki varemeid ei jõutud maha tõmmata ka sõjajälgede koristamise kampaanias, meenutame kasvõi praegu uue hoo sisse saanud Aleksandri kiriku taastamist.

Eelkõige on aga kahte Narvat eraldava piiri ületajaks needsamad narvalased. Nii uuselanikud, peamiselt vene rahvusest, kes pärast sõda uut Narvat üles ehitasid kui põlisnarvalased, nii eestlased kui venelased, kes mäletavad ja ajalugu olevikuga seovad. Mõlemad andsid oma osa Narva linna ellujäämisesse. Minevikku ja olevikku lahutava piiriga ei ole rahul ühed ega teised.

Kahe Narva ühendamine on Sihtasutuse Pro Narva tegevuse peamine eesmärk. Selleks viime ellu projekte kahel suunal: taastame vana ja väärtustame ajalugu ning samas otsime perspektiivseid linna arendamise võimalusi. Liidame mineviku, oleviku ja tuleviku üheks terviklikuks linnaruumiks ja kvaliteetseks elukeskkonnaks. Ehitame koos teiega vundamenti Narva heale tulevikule!